Mida Eesti konkurentsivõime säilitamiseks tegi?

Eesti on konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud riiklikud otsused vastu võtnud ja miljardite kroonidega äri ajamist edendanud, kuid riigi konkurentsivõime parandamine võtab palju aega.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

Europüüdlused on aidanud riigi rahakotti korrastada, mida oleks nagunii pidanud tegema, märkis Klaas. "Uut kasvu ei saa laenule üles ehitada," lisas ta. Klaas ütles: "Kõik (riiklikud - toim) otsused oleks võinud tulla rutem, kuid praegusel hetkel ei tohiks enam nuriseda, see on vähemasti minu isiklik arvamus."

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets kommenteeris konkurentsivõime hindamist: "Kraadimine või täpne diagnoos on hädavajalik. Pea liiva alla panek ei aita leida uut suunda ja seda realiseerida." Kasvueelsel ajal on odavam ehitada, sisseseadet osta, häid töötajaid palgata, turuosa haarata ja konkurente osta. See aga ei tähenda muidugi, et igasugune rahapaigutus oleks edukas, ütles Alamets.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi vahendatavaid toetusi on oluline nimetada investeeringuks, mitte raha kulutamiseks või jagamiseks.

EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.

Alametsa sõnul oli EAS turismikampaaniates edukas, suutes langust märkimisväärselt pidurdada. Kui Ida-Euroopas tervikuna kahanes välisturistide arv 11%, siis Eestis vaid 3,7%. Samas oli Eesti ainus riik, mis suutis Venemaa turistide arvu kasvatada, rääkis Alamets.
EASi ekspordiprogrammide kaudu sai välisturu vallutamiseks kokku ligi 300 miljonit krooni üle 260 ettevõtte. Alametsa sõnul vahetati ärikontakte mitte ainult lähiriikidega, vaid ka Araabia ja Koreaga.

Alamets täpsustas, et sõlmimisel on ärisuhted Saudi-Araabia ja Lõuna-Koreaga. Saudi-Araabiat võiks Eestis toodetavast huvitada puit ja toiduained, aga ka IT-valdkond. Eesti loodab saudidelt investeeringiud, finantseerimist kui ka ühiseid projekte Pärsia lahe ääres.
Alametsa sõnul pole võimatu, et Eesti ajaks äri ka Euroopa Liidu suurima kaubanduspartneri Iraaniga. Samas võivad Eesti head suhted Ameerika Ühendriikidega selle poliitiliselt välistada.

KredEXi juht Andrus Treier lausus: "Mootorid võivad olla kuitahes head, aga kui sealt õli välja jookseb, need kaua ei tööta." Möödunud aastal oli KredEX tunnistajaks, kuidas ettevõtted finantskraanide kinnikeeramisel kokku kuivasid.
"Täna on esimesi märke, et paremate projektide puhul pangad ikkagi konkureerivad omavahel," teatas Treier rõõmsast uudisest. Kus pankadel muidu huvi poleks, seal paneb KredEX õla alla, lubas ta.

Allikas: Äripäev 17.02.2010