Käibemaksupettustega võideldes

Mazeikiu Nafta Trading House OÜ

Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2009
Konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 7 911 943 Müügitulu kasv 136,3 % Kasum (tuh kr) 35 389 Kasumi kasv 101,8 % Töötajate arv 9 Investeeringud (tuh kr) 309 Omakapitali tootlikkus 63,1 %

Esmapilgul võib kujuteldamatu tunduda, et ühe ettevõtte käive ulatub aastas pea 8 miljardi kroonini. Aga kui faktidele otsa vaadata, siis: tegemist on firmaga, kes müüb kütust. Autosid on Eestis piisavalt palju ning eelmisel aastal ei pitsitanud nii kõvasti ka majanduslangus - miljardite käive päris loogilise jätkuna. Mazeikiu Nafta Trading House juht Tõnu Ääro räägib, et lisaks rekordilisele käibele olid ka mahunumbrid suurimad MNTH ajaloos Numbrid on vaid äritegevuse üks, kuid loomulikult oluline pool. Lisaks sellele on täna kütuseturul oluline maksupettustega võitlemine ning sotsiaalsest küljest noortespordi toetamine, räägib Ääro alljärgnevas intervjuus.

Kokkuvõttes hindab ettevõtte juht eelmist aastat väga heaks. Rahvas kulutas rohkem, transpordiettevõtted töötasid korralikult ning ka üldine majandussituatsioon oli suurema osa aastast hea. Majanduslanguse mõju avaldus MNTH-le tarbimise langusega aasta lõpukuudel, aga aasta suurim sündmus ehk oli järsk maailmaturu hindade langus, mis algas juuli teises pooles ning jätkus kuni aasta lõpuni. Hinnalangus pigem suurendas ajutiselt tarbimist pidurduva majanduskasvu foonil. „Kokkuvõttes oli see meie rekordaasta! Sel aastal me nii häid käibenumbreid ei saa ja ega me väga oma tegevust käibe positsioonilt vaatagi. Eelmisel aastal ulatus käive küll 8 miljardi kroonini, kuid sel aastal tuleb võib-olla vaid 3-4 miljardit kokku. Meie vaatame mahtu hoopis tonnides, mitte rahanumbrites. Bensiini tonn maksis näiteks varem tunduvalt üle 1000 dollari, täna aga 500-600 dollarit. Hinnad on poole võrra kukkunud, käive kukub ka, aga marginaalid jäid veel eelmisel aastal heaks. Tänastes tingimustes oleme sunnitud oma strateegiaid muutma, et väheneva tarbimise foonil ja rikutud kütuseturul kuidagi konkurentsis püsida,“ tõdeb Ääro.

Käibega on Eestis üldse eriline olukord. Kui sel aastal kehtestati ülilühikese ajaga käibemaksutõus, siis juba pikka aega kestnud kütuseturul toimuvaid käibemaksupettusi pole riik suutnud peatada. Suuremaid kütuseettevõtteid ühendav Õliühing on üritanud erinevate riigiinstantside tähelepanu sellele probleemile juhtida, et lõpuks nii riigile kui ausatele ettevõtjatele majanduslikult kahjuliku olukorra likvideeritaks ning võetaks vastu seadusemuudatused, mis puudutaks vedelkütuste aktsiisiladudes müügi maksustamise muutmist, aga keegi pole seni otsuseid vastu võtnud. Äärole paistab, et sellest polegi justkui keegi huvitatud. „Küsimus on selles, et kümneid miljoneid kroone maksuraha läheb täna kellegi teise taskusse, samas kui riik eelarves suuri kärpeid teeb. Tegemist on väga suurte summadega, millest riik ilma jääb. Samas ei saa sellist ebaseaduslikku tegevust otseselt pettuseks nimetada... Pigem jäetakse ettekavatsetult lihtsalt maksud maksmata. ,Riik ikkagi ootab igalt ettevõttelt maksude maksmist, aga siin on ette programmeeritud, et ei makstagi. See muudab turgu väga tugevalt ja tänaseks on vedelkütuste turg täiesti rikutud,“ on firmajuht tõsiselt mures. Tõenäoliselt jääb riigil käibemaksu näol saamata igakuiselt vähemalt paarkümmend miljonit krooni.

Tõnu Ääro on kindel, et kuus aastat tagasi esmatarbekaupade ärist suurkorporatsioonis Gillette Group MNTH-sse tööle tulles tegi ta väga õige otsuse, sest töö pakub piisavalt palju väljakutseid. Esialgu tundus mehe jaoks kõige erinevam eelnevast kogemusest see, et kütuse näol on tegemist börsikaubaga, mis on igapäevaselt mõjutatud maailmaturust. „Kui oled enne näiteks esmatarbekaupade alal tegutsenud, siis seal on teistmoodi: sa teed aasta alguses hinna ja kui suuri muudatusi ei toimu, siis töötad selle hinnakirjaga aasta lõpuni. Aga siin muutub hind igal hommikul – alati on uued numbrid. Kütuse hulgimüügil ei ole ka enamus turundusvõtteid kasutatavad, peamine müügiargument on hind, ülejäänud väärtused nagu näiteks lisateenused mõjutavad vähem. Ometi näen just tulevikus MNTH peamise eesmärgina parandada toodete müügiga kaasnevate teenuste kvaliteeti, et teha koostöö meie partneritele võimalikult mugavaks ja efektiivseks.

Ääro seletab lahti ka tavatarbijale tihtipeale mõistetamatu loogika - nafta hind võib teha liikumisi, kuid kütusehinnad ei pruugi selle trende lühiajaliselt järgida. Üks asi on toornafta maailmaturu hind ja teine naftatoodete maailmaturu hind, mis on mõjutatud piiratud tootmismahtudest, kuigi pikas perspektiivis siiski järgivad toorme hinnatrendi. Kütuste hulgihinnad Eestis kujunevad vastavalt maailmaturu hindadele ning kütuste varud on kohalikel müüjatel kuni paarinädalased. Juhul, kui need on kallimalt soetatud, siis pole kütuse jaemüüjal põhjust maailmaturu hinna järsul langemisel kallimalt soetatud kaupa odavama hinnaga müüa. Teine asi on konkurents, mis Eesti jaeturul väga karmiks on muutunud. „Siin langetatakse jaehinda vahest ka siis, kui turuhind tõuseb. Vahepeal oli konkurents rahulikum ning marginaalid head, aga täna mängitakse ka olematute marginaalidega.“

Naljatades ütleb ettevõtte juht, et ta pole ise naftat puurtorni juures vaatamas käinud. Ja samas, milleks peakski? Tootmistehnoloogia põhitõed on koolitustel rafineerimistehases selgeks tehtud, kuid eks pidevalt leiab midagi uut, näiteks täna on uueks teemaks biokütused. MNTH põhiülesanne on siiski müük ja hea müügi jaoks on alati vajalik teada ka erinevaid parameetreid. „Meil on neli põhitoodet ja võib tunduda nagu oleks see töö väga lihtne, kuid tegelikult on see suur töö suure mahu ja vastutusega,“ võtab Ääro teema kokku.

Suvel sõidab firmajuht rattaga ning talvel suusatab. Viimased kaks aastat on ta seotud olnud Eesti ühe edukaima spordiklubi CFC-ga, mille president ta hetkel on. Jaan Kirsipuu rattakoolis ning Jaak Mae suusakoolis on tublide treenerite käe all treenimas noori üle saja, kuid kõik uued õpilased on teretulnud. Pirital, kus klubi tegutseb, on väga head võimalused rattaspordiks ja seal on Tallinna parimad suusarajad ning varsti avatakse ka spordiklubi filiaal Viimsi keskkooli juures. Ääro tunneb tõelist heameelt selle üle, et mitmed ettevõtted leiavad hoolimata rasketest aegadest ressursse, et noortesporti toetada. Kuigi tuleb tunnistada, et sel aastal on sponsorite toetus oluliselt vähenenud ning kuna klubi olukord pole lihtne, tegutsetakse tõelisel säästurežiimil. Ääro kutsub üles ettevõtteid toetama just spordiklubisid, kus lapsed ja noored treenivad, seda eriti olukorras, kus mitmed omavalitsused on oma toetust oluliselt vähendanud ning mitmed spordiklubid on sunnitud oma uksi kinni panema. „Meie lapsed peavad spordiga tegeleda saama, hoolimata sellest, kas majandus liigub üles või alla, nemad on meie riigi tulevikutegijad!“