
5. september 2010
Leev Kuum: 2009 - teine kriisiaasta
13. mai 2010
Algavad Eesti suurimad ettevõtluskonkursid
18. veebruar 2010
Eesti konkurentsivõime kukkus aastaga kolinal
17. veebruar 2010
Mida Eesti konkurentsivõime säilitamiseks tegi?
15. september 2009
Eesti parimad ettevõtted on VKG Oil ja Mazeikiu Nafta Trading House
Arhiiv
BLRT - raske ajaga kaasas käies ja ehitades
BLRT Grupp AS
Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2009
Müügitulu (tuh kr) 5 990 127 |
Mõne ettevõtte puhul võib tunduda, et midagi ei muutu, kõik on paigas ja kindel. Ometi, lähemal vaatlusel ja jutuajamiste tulemustena võivad selguda tõsiasjad, et kõik pole nii, kui paljudele näida võib. Suuremate ettevõtete jaoks on muutused ja ajaga kaasaskäimine edu pant, aga samas ka suur väljakutse. BLRT-ga on umbes sama lugu. Laevaremonditehas Kopli veerel Tallinnas seisab kindlalt, Klaipeda tehas töötab suure hooga ja Turku Repair Yard Soomes püsib samuti kindlalt. Ometi räägib ettevõtte juhatuse esimees Fjodor Berman suurtest muutustest ja sellest, et ajaga peab kaasas käima konkureerimaks Euroopa tipptegijatega. Edukaks olemiseks peab ka riik oma panuse andma.
2008. aasta oli BLRT jaoks ajaloo parim aasta. Ettevõte on suutnud säilitada head traditsiooni liikuda iga aastaga aina kõrgemate majandusnäitajate poole. Küll olid 2008. aasta lõpus esimesed kindlad märgid maailma laevaehitusturu langusest juba näha ning seetõttu käesoleva aasta suur kukkumine Fjodor Bermanile üllatuseks ei tulnud. Siis oli selgelt näha, et mitmed kliendid ja lepingud jäävad ilma finantseerimiseta. Üllatus või mitte, üldine olukord laevaehituses on hetkel maailmaturul üsna troostitu. Ettevõttelt nõuab see eriti suurt kvaliteeti ja paindlikkust. Bermani kinnitusel ei mäletagi ta nii kehva aega, kui praegu.
„Olukord majanduses on väga halb. Praegu võib öelda, et käes on stabiliseerumise aeg, aga märke paranemisest, rääkimata uuest tõusust küll ei ole. Aasta alguses toimus väga järsk langus, 30% paljude riikide laevastikust on ka praegu kasutuseta, sest pole midagi vedada. Kui kaupa pole ja laevad on niiöelda kõrvale pandud, siis pole ka meil midagi remontida. Pangad suhtuvad laevaehitusprojektidesse äärmiselt tõrjuvalt – maikuus ei sõlmitud maailmas mitte ühtegi laevaehituslepingut, ma ei mäleta, et sellist olukorda oleks kunagi olnud!“
Vaatamata hetke turusituatsioonile ei ole tegelikult BLRT-s keegi tööriistu seina kõrvale seisma pannud. Vastupidi - BLRT jätkab ehitamist. Väga oluline moment on tegutsemise juures ka see, et BLRT ei ole keskendunud vaid laevaehitusele ning jätkusuutlikkust aitavad tagada erinevad turunišid, kus kanda ollakse kinnitanud. Aasta alguses kukkus üsna ahtakeseks vanametalli kokkuostu turg ja kuna Baltimaades müüb firma üsna palju, siis BLRT müük langes poole võrra. Bermani hinnangul oleks pilt väga kurb, kui vaid ühes tegevusvaldkonnas tegeletaks. Õnneks nii ei ole.
„Meil on lepingud pikalt ette sõlmitud ja me saame ka praegu tellimusi, püüame tugevalt niššides tegutseda – ehitame praame, erialuseid meretuuleparkide projektidele. Valmimas on näiteks meretuulepark Saksamaa rannikust 80 kilomeetri kaugusel avamerel. Selle projektiga oleme seotud mitmelt poolt. Valmis on 1,5 miljardit krooni maksev spetsiaallaev tuulepargi ehitamiseks, ujuv trafoplatvorm ning 70 meretuuliku kolmjalast vundamenti. Turu nõudlus selles osas kasvab pea igal pool, isegi Eestis. Ka praegu käivad läbirääkimised uute samasuguste toodete ehitamiseks Norrasse,“ räägib Berman lisades, et taastuvenergeetika on BLRT Grupi üks strateegiliselt oluline ja arendatav suund.
Tööjõu liikumine on muutunud paremaks
Paar aastat tagasi, kui majandus liikus veel tõusujoonel, oli ettevõtetel oskustööjõu kättesaadavusega suuri raskusi. BLRT kannatas puuduolevate töökäte tõttu üsna palju ja siis sündis ka otsus Klaipeda tehasesse Hiina firmadelt alltöövõttu osta. Võõrtööjõu palkamine on ennast ära tasunud – hiinlased on väga korralikud ning nendega pole pea kunagi probleeme. Hiinlased pole aga odavtööjõud, sest nad on töötanud USA-s ja Euroopas ning neil on sisemine töödistsipliin kõrgem kui sama kvalifikatsiooniga Euroopa Liidust pärit inimestel.
Alates käesoleva aasta septembrist on Hiina ettevõtted alltöövõtu korras ka BLRT Tallinna tehases, sest vaatamata tööturu paranemisele ei jätku endiselt piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega spetsialiste, kes suudaksid osaleda rahvusvahelistes infraprojektides. Nii teeb BLRT hiinlastega koostööd laevaremondi, taastuvenergia ning roostevaba terase töötlemise projektides.
„Valitsus ja riigikogu on astunud samme selleks, et kiirendada tähtajalise välistööjõu kolmandatest riikidest sissetoomise protsessi. See on paljude riikide poliitika – Saksamaa, Poola, Rootsi. Teine küsimus on see, et elu muutub – eile oli tõesti ka meil siin Eestis kõrgem palgatase, täna on palgatase langenud, aga seaduse järgi peame hoidma võõrtööjõule palka makstes eelmise aasta keskmist palgataset – see on absurd. Maailm on ju muutunud, aga meie justkui oleme paindumatud, elame ikka endiselt. See tähendab aga, et kaotame niimoodi konkurentsivõimet,“ on Berman murelik.
Ettevõtte juhti teeb samas rõõmsaks see, et üldiselt on olukord tööjõuturul siiski paremaks läinud. Nii töötavad BLRT Gruppi kuuluvas Marketexis need professionaalid, kes kunagi välismaale tööle läksid. Nüüd on need ligi 40 inimest tagasi ja nende tööga ollakse rahul. „Tegemist on kõrgel tasemel spetsialistidega, kes on rahul nii BLRT suhtumise kui ka palgatasemega,“ ütleb Berman.
Välisriikide tellimused toovad edu
Kui majanduslangus Euroopasse kohale jõudis, hakkasid enamik valitsusi kohe samme astuma, toetades eesmärgipäraselt infrastruktuuriobjektidesse investeerimist ning eksporti. BLRT on endale saanud päris suuri projekte – näiteks täidetakse praegu tellimust Stockholmi metrootunneli ehitamiseks, 1000 tonni valmistoodangut on juba sinna teele läinud ning varsti läheb teist samapalju. Taanis võitis BLRT riikliku sillaehitamise konkursi – selle tarbeks tehakse valmis silla metallist osad. Bermani hinnangul on kogu Eesti võtmeküsimus see, kuidas ettevõtete suutlikkust ja konkurentsivõimet tõsta. „Me korrigeerime riigieelarvet juba kolmandat korda, sest raha ei kogune piisavalt, aga ma ütlen, et lihtsalt makse ja aktsiise tõstes hakkab see veel vähem kogunema. Küsimus on konkurentsivõime tõstmises!“
Tulenevalt turusituatsioonist BLRT sel aastal laieneda ei kavatse, pigem keskendutakse stabiilsuse hoidmisele, konkurentsivõimele ja efektiivsusele.



