Panustades tulevikku

Merko Ehitus AS

Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 4 653 933 Müügitulu kasv 84,5 % Kasum (tuh kr) 299 140 Kasumi kasv 54,9 % Töötajate arv 1042 Investeeringud (tuh kr) 66 452 Omakapitali tootlikkus 14,4 %

Merko juht Tiit Roben valdab kujundlikku keelt. Nii kirjeldab ta tänast ehitusturul olemist kui vaala ookeanis ujumist - ahmid planktonit sisse ja siis lased läbi hammaste vett välja. Mida ta selle all mõtleb? Eks ikka seda, et suuri riigihankeid turul enam eriti alles pole ning püütakse kokku ahmida hästi palju väikeseid. Ometi tegutseb ettevõte edasi ning plaanib ka laienemist. Väga hoogsalt tegutsetakse praegu teedeehituses. Eelmine aasta lõppes ettevõtte jaoks väga hästi – saadi valmis suurim objekt, mida Merko eales Eestis ehitanud on ning ka naaberturgudel sai püsti pandud üht-teist suuremat.

Kuidas Merko Eesti ehitusturu peale vaatab? Murelikult või optimistlikult?
Ütleme, et läheb nagu vaalal ookeanis – ahmid planktonit sisse ja siis lased vett läbi hammaste välja. Viimasel ajal on näha, et riigihanked on hästi pisikesed. See on uus olukord, sest kui 2006. ja 2007. aastal me väikestel hangetel osaleda ei jõudnud, siis täna õnnitleme üksteist ka juba kahe miljoni kroonise hanke võitmise puhul. Ja nii me kogume käivet objekt-objekti haaval. Samas on teedeehituses konkurentsilahing väga suureks läinud. See turg on aastaid suletud olnud, osa teedeehitajaid on harjunud seda enda omaks pidama. Ja mõelge - nüüd järsku tulevad teised, kes tahavad ka midagi teedeehituses ära teha! Aga pole parata - see on peaaegu pea ainuke koht, kus raha veel liigub. Ka 100 miljoni kroonine teehange on täna väga suur asi.

Millised olid eelmise aasta kõige uhkemad projektid?
Meie kõige vägevam objekt oli Viru Vangla, arvan, et see on meie kõige suurem Eestis tehtud üldehituse objekt üldse. Sellest on küll vähe räägitud, aga me saime ka Leedus valmis Merko ajaloo suurima objekti, mis asub Vilniuse kesklinnas ja selle lepingu maht oli 1,2 miljardit krooni. Eelmisel aastal ehitasime Tallinki bürood, büroohoone Delta Plaza on ka meie eelmise aasta „laps“. Pärnu kandis tegime trassihankeid 170 miljoni krooni eest – nii on see käive vaikselt kokku tulnud.
Eelmisel aastal saadud suured hanked toidavad meid ka sel aastal edasi: Ämari lennuväli, Solaris keskus saab valmis sügiseks. Häda on aga selles, et palju on tööd eest ära tehtud ja näeme, et oleme jõudnud selgelt rohkem ära teha kui oleme uutelt hangetelt juurde saanud. Oleme võitnud suhteliselt palju toruhankeid mis on finantseeritud läbi Keskkonna Investeeringute Keskuse. Eesti Energia hangetel oleme ka palju osalenud ja üsna mitu alajaama ehitanud.

Milline on Teie arvates siin riigi roll?
Kui riik, tänases olukorras sisuliselt ainsa tellijana, tõmbab kokkuhoius kõik kulutused koomale, siis on oht, et ettevõtted jäävadki seisma. Mis on jäänud tegemata? Näiteks ettevõtete ja eraisikute kontodel on raha, mis on kasutamata. Need rahad saaks kindlasti ettevõtlusesse sisse tuua. Tegelikult saaks korraldada PPP (private public partnership) projekte või siis selliseid hankeid, kus osa rahast makstakse ettevõtjale järelmaksuga. Kui näiteks Euroopast tuleb 85% rahast, siis riik võiks selle ülejäänud 15% võtta töövõtjalt - tingimusega, et töövõtja saab oma 15% näiteks kümne aasta jooksul ning see raha arvestataks hanke hinna sisse. Ma olen käinud seda ideed siin-seal ka pakkumas, aga siiani ei ole selliseid hankeid veel korraldatud...

Milline on Merko tulevikuvisioon?
Venemaa suunale me täna pigem vaadata ei julge, Eesti-Vene suhted ja ümbritsev poliitiline foon on selline, mis seda ei toeta. Minskisse ka veel ei läheks, seal on olukord ikka ebastabiilne. Reaalne oleks vaadata näiteks Kiievisse. Baltikumi turg on selgelt liiga väike ja siin on eelneva perioodiga üsnagi palju jõutud korda saata. Sellist tõusu, nagu me siin näinud oleme, enam ei tule. Eestit vaadates on selge, et büroosid, hotelle ja kaubanduskeskusi on piisavalt. Puudu on selgelt mõni vangla ning koolimaju võiks ka remontida. Ehitada saab vaid elamud – neid on kogu aeg vaja. Meie loodame sellele, et laulva revolutsiooni lapsed jõuavad lähima viie aasta jooksul täisikka ja tahavad omaette elamist soetada. See võib olla meie päästerõngas, midagi muud ma siin kohalikul turul ei näe. Me plaanime juba sel aastal hakata uusi kortereid ehitama. Ühe strateegilise otsuse oleme veel teinud – ostame riigilt teehooldefirma Vooremaa Teed. Tallinna Teede baasil, kes on meie tütarettevõte, oleme seni maanteede ehituses olnud põhiliselt Põhja-Eesti kesksed. Nüüd üritame Vooremaa Teedest tõsise infrastruktuuriettevõtte teha ja selle baasilt Lõuna-Eesti suunda katma asuda.

Aga kuidas praegune aeg üle elada?
Ehitusmahud kukuvad sel aastal 30-40% ja kui tippaegadel oli Eestis töötamas korraga 82 000 ehitajat, siis nüüd arvutatakse, et võib-olla jääb aasta lõpuks vaid 40 000 alles. Meil on ehitusvõimsust üle ja täna saaks väga kõvasti ehitada... Kui nüüd ühel hetke tõus tuleb ja need jõude olevad ehitajad on juba kusagile mujale läinud ja uued väljakutsed leidnud, siis pole võimalik tõusule reageerida ja suuri mahte täita. Meile tänane olukord sobib ja me näeme palju võimalusi, erinevaid koostööpakkumisi käib laualt läbi. Aeg on väga huvitav ja mõtted liiguvad välisturgude suunas. Inseneriehituses pole me saanud veel Lätis ja Leedus vajalikul määral kätt proovida ja tulevikus võtame kindlasti sealsetest riigihangetest üha enam osa. Lätlased hakkavad eurorahade eest varsti vanglaid ehitama ja see sobiks meile väga hästi. See, mida me Viru Vangla ehitamisel katse-eksituse meetodil teada oleme saanud, see on oluline know-how pagas. Ma mäletan väga hästi, kuidas märulipolitseile anti ülesanne katsetada, kuidas kambriuksed vastu peavad. Nad lõhkusid mitu tükki enne ära, kui teada saime, millise tugevusega see uks olema peab. Järgmine kord meil enam märulimeeste abi vaja ei ole.