Infoühiskonna eestvedajad!

Eesti Telekom AS

Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 6 189 597 Müügitulu kasv 98,9 % Kasum (tuh kr) 1 438 265 Kasumi kasv 95,2 % Töötajate arv 2341 Investeeringud (tuh kr) 754 782 Omakapitali tootlikkus 33,4 %

See, et ajad on raskemaks läinud, pole enam eriline uudis. Eriliseks teeb selle iga ettevõtte puhul see, kuidas nad raske ajaga kaasas suudavad käia. Numbritele peale vaadates võiks ju öelda, et suuremaks optimismiks põhjust pole. Eesti Telekomi juht Valdo Kalm ütleb, et ta ise on optimistlik inimene küll, kuid hetkel ta majanduskliima kiiret paranemist ette ei näe. Eelmisel aastal töötasid kolm gruppi kuuluvat ettevõtet – EMT, Elion ja Microlink - välja oma uue ühise visiooni, mida nii 2008. aastal kui ka nüüd järjekindlalt ellu viiakse. Visioon kõlab lihtsalt ja löövalt: „Infoühiskonna eestvedajad“!

EMT, Elion ja MicroLink tegutsevad nüüd ühiselt infoühiskonna paremaks muutmise nimel. Eelmisel aastal istuti mitmeid kordi tütarettevõtete juhatustega koos ja nii see visioon sündis. Esialgu võib hüüdlause „Infoühiskonna eestvedajad!“ väga lihtsalt ja iseenesestmõistetavalt kõlada, reaalsus on aga midagi muud. „Me näeme siin pikka tunnelit, mille sees on erinevad strateegiad. 2008. aastal hakkasime seda ellu viima ja startisime projektiga „Ole kaasas!“, mis tähendab järgmise 100 000 inimese internetiseerimist. Koostöös „Teeme ära!“ meeskonnaga käivitasime „Minu Eesti“ projekti. See algas peale sellest, et mõtlesime koos, kuidas veelgi paremini tehnoloogiat Eesti hüvanguks ära kasutada. Me nägime, et siin on vaja midagi muuta ja see läheb väga hästi kokku meie visiooni elluviimisega,“ on Kalm veendunud.
„Ole kaasas!“ projekt käib täie hooga, internetibuss sõidab ringi ja just nendes kohades, kus enne pole käidud. Inimeste internetimaailma kaasamine on puhtalt Eesti Telekomi kolme tütarettevõtte projekt. Telekom ise on sellesse üsna palju panustanud ning osa rahast tuli ka Euroopa Liidu struktuurfondidest. „Minu Eesti“ projektis ollakse samuti väga aktiivselt tegutsemas. Kalmi sõnul panustatakse projekti kõige rohkem oma aega.

2008. aastal mõjutas Eesti Telekomi tegevust kaks väga suurt tegurit. Vaatamata sellele, et mobiilside- ja lairibateenustega on hästi läinud, mõjutas viimases kahes kvartalis ettevõtet siiski majanduslangus ning riiklikud ja üle-euroopalised regulatsioonid. Regulatsioonid tähendavad üldjoontes seda, et mobiilivaldkonnas tuleb hindu alandada ja EMT on kohustatud seda tegema. „Käive küll langes, aga kasumit suutsime kasvatada ning kasvasid ka meie tegevuse marginaalid, mis omakorda näitab jätkusuutlikkust. Klientide arvu kasv nii mobiilses kui lairibainternetis on kinnistanud fakti, et internet on inimvajadus,“ on Kalm kokkuvõttes rahul.

Kalm tõdeb, et kuigi majanduse jahenemine andis tõsiselt märku juba 2008. aastal, on Telekom Grupi ettevõtted suutnud muutuvate oludega kohaneda. Mis see tähendab? Kõigis kolmes ettevõttes käivitusid juba 2008. aasta kevadest efektiivsusprogrammid, et viia kulud vastavusse tuludega. Samuti on EMT-l ja Elionil õnnestunud säilitada oma äris väga kindlalt turuosad. „Turuosa hoidmine on alati ka meie eesmärk olnud ja see on meil õnnestunud,“ ütleb ettevõtte juht.
Kalm ootab huviga käesoleva aasta sügist. Alati optimistlik mees on oma juttu kahtlusenoote sisse toonud ning arvab, et majanduse taastumist nii pea oodata pole. „Põhjas me veel kindlasti pole, töökohti jääb vähemaks ja ma arvan ja kardan, et 100 000 töötut vist tõesti kokku tuleb ja see mõjutab oluliselt tarbimist. Tuleks mõelda nii, et läheb hästi, aga valmistuda selleks, et olukord läheb viletsaks. Sel aastal suureks optimismiks põhjust pole“.

Vaatamata raskematele aegadele jätkatakse ettevõttes tootearendust ning seoses sellega pole ka investeeringuid oluliselt kärbitud. Internetikõned, e-tervise projekt, 3,5G võrgu ja digi-TV arendus on olnud 2008. aasta tootearenduse ja innovatsiooni märksõnad.

Lõpetuseks võiks ju arvata, et telekomifirma juht vahetab oma telefoni iga poole aasta tagant. Selgub, et käesoleval juhul see nii pole. Viimased kolm aastat on Kalm oma asju ajanud ühe telefoniga. Ilmselt on ta sellesama telefoniga teinud ka neid kõnesid, mis infoühiskonda paremaks muudaksid. „Näeme, et meie riik funktsioneerib liiga kulukalt. Peame leidma teised võimalused ja infotehnoloogia aitab kindlasti ühiskonda odavamaks muuta“, viskab ta ideid särasilmil õhku.