Stardijoonel valmis

EKE Invest AS

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 286 713 Müügitulu kasv 128 % Kasum (tuh kr) 303 625 Kasumi kasv 186,4 % Töötajate arv 225 Investeeringud (tuh kr) 64 547 Omakapitali tootlikkus 43,3 %

EKE Invest on väga huvitav ettevõte. Mõned aastad tagasi näiteks alustati Kreeta saarele eestlaste küla ehitamist, praegu on nii mõnedki kaasmaalased endale saarele suvekodud ostnud. Erinevate projektide alged on ka uues Euroopas - Rumeenias ja Moldaavias. Samuti on EKE Investil osalused lisaks kinnisvara ja tootmisprojektidele kolmes kohalikus sanatooriumis. Ettevõtte juht Rein Tiik räägib, et praegu on järelemõtlemise aeg. Mis ei tähenda kuidagimoodi seda, et investeeringutele kriips peale tõmmataks, vastupidi - EKE Invest endale raha paigutamisel piiranguid seadnud pole. See kõik tõotab huvitavaid projekte. „Me teeme plaane, mõtleme järele ja vaatame, mida võiks veel teha ning rivistame ennast stardijoonele,“ ütleb Tiik.

Kuidas läks EKE Investil eelmisel aastal?
Täna me uusi projekte väga ei käivita, aga nii 2007 kui ka 2008 olid mõlemad suhteliselt head aastad. Tegelikult 2007 oli isegi veel parem, sest terve hulk majanduslikult headel aastatel laialt ettevõetud projekte jõudsid oma loomuliku lõpuni ja said valmis. Headel aegadel võeti meie tütarfirmades ette nii arendus- kui äriprojekte ning nende realiseerumine koonduski aastatesse 2007 ja 2008.

Millise projektiga Te kõige enam rahule jäite?
Neid on ikka mitmeid olnud. Üks suur ja ilus projekt, milles osalesime, oli Ehituse ABC kaubandusketi ülesehitamine. See toimus läbi meie tütarühingu ja omakorda läbi selle loodud ühisfirma - logistiline ahel ulatub tihti meist kaugele, aga see oli tõeliselt suur ja hea projekt ja hästi välja mängitud. Me ise oleme rohkem tegelenud tallinlastele mõeldud kaksiktorni valmissaamisega. Kõige väiksem projekt oli Magasini tänaval, arhitekt H. Johansoni 1926. aastal projekteeritud haiglahoone elumajana taastamine. See asub miljööväärtuslikul alal, ilusas pargikeskkonnas ja on muinsuskaitse all. Maja tuli praktiliselt tükkideks lahti võtta ning siis taastada võimalikult endisel kujul. See oli suur ja spetsiifiline töö, mille eest pärast seda, kui maja on valmis, aitäh naljalt ei öelda. See pole ka majanduslikult efektiivne tegevus, aga lähtudes kohusetundest on vaja vahest mõni asi ära teha.

Kui veidike ajaloost rääkida, siis millised on olnud Teie kõige huvitavamad ehitusalased ettevõtmised?
Ühel heal perioodil nende heade aegade lõpus, kui kõik firmad, kel oli mingilgi määral ressurssi, vaatasid Eestist väljapoole, vaatasime meie ka ja käivitasime kaks projekti – ühe uude Euroopasse ja teise vanasse Euroopasse. Aastal 2006 hakkasime Kreetale Eesti küla ehitama. Tänaseks on kaks kolmandikku Eesti külast valmis ja seal elavad eestlased sees. Praegu on külas müümata veel viis maja. Hetkel me seal ei ehita, aga oma kogemuse oleme kätte saanud. Huvitav on jälgida ka seda, et langus ei löö vaid meid - Kreeta oli väga populaarne inglaste seas, nüüd on nende osakaal vähenenud – Kreeka pangad ei anna enam neile laenu, et maju osta. Me ise finantseerisime Kreeta projekti omavahenditest ja ostjate ettemaksudest.

Miks Teid sanatooriumidesse investeerimine paelub?
Oleme oma energiat panustanud kolme Eesti sanatooriumisse – Tervis, Tervise Paradiis ja Värska. Kui ettevõte on vana, siis on mõned projektid ettevõtte sees niiöelda vanad ja pikaajalised. Kogu iseseisvuse aja on neid ka arendatud ja sinna panustatud. Meil pole piiranguid, millesse investeerida, paneme raha sinna, kuhu antud hetkel on mõtet. Praegu on järelemõtlemise aeg, ei pea mõtlema sellele, et kramplikult investeerida järgmisesse elamusse või laohoonesse. Samamoodi võib mõelda, et järgmine investeering võiks olla kasvõi elektroonikatootmine või ükskõik mis asi, mida me täna ei taha või ei oska öelda, aga mis on tulevikus mingil antud hetkel perspektiivikana tunduv uus asi. Milleks seada endale piiranguid? Neil aastatel, kui me investeerisime sanatooriumidesse, tehti seda kuna see andis hea äritulemuse. Kui vaadata Eestis praegu ringi, siis pole see enam eriti originaalne. 2000. aastatel ehitati neid nagu seeni pärast vihma.

Täna kipub olema nii, et paljud investeeringud kiratsevad, sest kliente sellele mahule piisavalt pole. Me üritame uusi ja vanu projekte omavahel siduda. Uusi projekte välja mõeldes on meie roll just see, et otsustame, kas viime selle ise ellu või üritame mitut ettevõtet ühe taha koondada.

Kas langeval turul on kuidagimoodi võimalik siiski kasu lõigata?
See pakub palju ajugümnastilisi võimalusi. Kui hästi osata, saab kindlasti potentsiaali, mis siin peitub, ära kasutada. Ei tohi olla loll optimist, aga samas oleks tervislikum olla optimist. Suve lõpus toimus teatud elavnemine, nüüd on küsimus, mis juhtub sügisel ja talve alguses. Kui ei tõmmata uuesti pidurit, siis võiks loota, et protsess keerab püsivamalt nina ülespoole. Mina tahan uskuda sellesse, et halvem aeg on möödas.

EKE ajalugu
EKE loodi juba 1960. aastatel. Koos Eesti taasiseseisvumisega omandas EKE struktuur majanduslikult ja vormiliselt õige struktuuri ehk omaaegsed EKE liikmesorganisatsioonid muutusid praeguse keskorganisatsiooni aktsionärideks vastavalt oma panustele. EKE Invest loodi 1993. aastal selleks, et pikaajalised finantsinvesteeringud ühte haldusfirmasse koondada. Läbi EKE on asutatud ka mitmeid välisosalusega firmasid avades nii tee nii kodumaistele- kui naaberturgudele.