Organisatsioon, mis oskab muutuda

Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 15 553 500 Müügitulu kasv 103,3 % Kasum (tuh kr) 6 109 100 Kasumi kasv 82,9 % Töötajate arv 8326 Investeeringud (tuh kr) 886 200 Omakapitali tootlikkus 18,8 %

Swedbanki juht Eestis Priit Perens ütleb, et ta pole kunagi ennast teadlikult ette kujutanud pangajuhina, pigem peab ta end finants- ja ettevõttepanganduse spetsialistiks. Jaepangandus oli tema jaoks uus ja huvitav maailm, millesse põhjalikult sukelduda. Kui vaadata möödunud aastat, siis toimus Eesti pangandusmaailmas üks meeldejääv ja väga nähtav muutus – kui aastat alustati veel Hansapangana, siis aastavahetus saadeti mööda juba Swedbanki nime all.

Milline oli 2008. aasta Swedbanki jaoks üldiselt?
Tegelikult oli kõige tähtsam see, et suutsime aasta jooksul organisatsiooni, mille kogu kultuur on üles ehitatud kasvule, ilma revolutsioonide ja ekssessideta ümber pöörata organisatsiooniks, mis suutis adekvaatselt vastata kokkutõmbuva turu nõudlusele, säilitades seejuures efektiivsuse. Meie tulud enne provisjone kahanesid 2% ja kulude tase jäi samaks. Tegevuskasum enne provisjone kahanes vaid 3% ja kulu-tulu suhe, mis parimatel aegadel on olnud 38%, oli veidi üle 39%. Seda numbrit oleme hoidnud ka 2009. aastal. Ehk siis suutsime 2008. aastaga luua baasi selleks, et ka 2009. aastal panganduskeskkonnas sama efektiivselt edasi tegutseda.

Kuidas on maailma finantsturud ja majanduse kehv seis Eestis Swedbanki mõjutanud?
Ma mäletan, et meil oli 2008. aasta alguses infopäev töötajatele ja pärast minu esimest ettekannet panga juhina oli tunne, et tuppa tuli kuri jõuluvana ja viis kõik kingid ära. Me rääkisime siis pikalt negatiivsest vaatest majanduse arengutele ja eks ta muidugi šoki moodi ka oli – ühelt poolt üha halvenev välismajandus ja teisalt kinnisvaramulli lõhkemise järgne Eesti majandus. Sellest kõigest sai esimeses ettekandes räägitud ja tagajärjeks ei olnud organisatsiooni kiire mentaalne pööre - sisemiste hoiakute muutumine keskkonnaga vastavaks oli ikka pikk ja aeganõudev protsess.

Mis on need kõige tähtsamad tegevused, millele Te eelmisel aastal kõige rohkem rõhku panite?
Sellele on väga lihtne vastata. Need kolm põhilist tegevust olid: Krediit, Kulud ja Klient – kolm suurt K-tähte. Ilmselgelt pidime ka meie reageerima muutustele krediidiportfelli kvaliteedis ja kompenseerima kulude vähendamisega tulude vähenemist. Kasvav turg, mis põhines teenuste ja toodete pakkumisel, oli nüüd muutunud kliendikeskseks turuks, põhines üha enam kompleksselt kliendi vajadustel. See tähendas meie jaoks 2008. aasta kevadest saadik organisatsioonis sees tugevat üleminekut kliendikesksele juhtimismudelile. Väga tõsiselt oleme tegelenud ka teeninduse parandamisega.

Kuidas Eesti tootmisettevõtted ennast praegu tunda võiks?
Eesti tootjate jaoks oli kõige hullem periood tänavune kevad, kui tellimusi enam ei tulnud. Kui tellimusi pole, aga on töötajad ja pangalaen, siis mida sa teed? See on situatsioon, kus ühiskonnal võiks olla varuks mõni vastus küsimusele: mida rasketel aegadel ette võtta? Üldiselt ei ole ma abipakettide pooldaja, aga see olukord oli ikka ekstraordinaarne. Võtame näiteks autotööstuse - kui täna keegi autot ei osta, siis on selge, et juba soetatud masinad kuluvad umbes viie aasta jooksul ära ja siis hakatakse uuesti ostma. Mida peab tootja tegema aga järgmised kaks aastat, see on küsimus. Mitmetes Eesti tootmisettevõtetes oli olukord sarnane. Nüüd aga on kuulda nende eksportijate suust, kellega ma viimastel ajal olen kokku puutunud, et tööd on rohkem kui kevadel. Tundub, et hetkel toimub taastumine – kas tuleb ka kasv, seda ei julge ma ennustada. Tootmise taastumine ei tähenda muidugi tingimata seda, et tööpuudus ei kasva. Me kartsime juulikuud, aga tegelikult juuli ei olnud nii halb. Ilmselt oli see suve efekt - kes läks koju puhkuseraha nautima, kes tegi hooajalist tööd. Eks nüüd sügisel paistab, kas kukkumine tuleb valus või mitte.

Milline võiks olla Swedbanki juhi majandusprognoos?
Minu hinnangul on praegu kõige olulisem see, et tõenäoliselt olukord enam halvemaks ei lähe. Kui kevadel toimus suhteliselt järsk tõus maailma börsidel ja selle taga makronäitajaid polnud, siis praegu on hakanud makronäitajad tõusu toetama. Piirkonniti on see muidugi erinev. Samas on paranenud väliskeskkond, kapitaliturud on taastunud ja raha kättesaadavus järjest paraneb. Huvitav on see, et olukord kapitali- ja rahaturgudel paraneb lausa iga nädalaga ja krediidiriski hinnad aina langevad. See tähendab, et väliskeskkond, eriti meeleolu väliskeskkonnas, on positiivne.

Kui nüüd vaadata Eesti lähitulevikku, siis näiteks kinnisvara hinnad on kukkunud niipalju, et keskmine ruutmeetri hind ja palk hakkavad teineteisele lähenema – see on tase, mis võiks olla jätkusuutlik. Olen rääkinud arendajatega ja nende hinnangul on käes see tase, mille pealt võiks hakata taas ehitama.

Kuid eks kõik hetkel veel ootavad ja vaatavad, mis saama hakkab ja millal näiteks Soome või Rootsi majandus taastub. Praegu võib olla käes murdepunkt, aga peame kõigepealt sügise ära ootama, kaugeleulatuvaid järeldusi on veel vara teha. Varasemast olen tuntud pigem negatiivse hinnanguga inimesena, aga praegu olen ma küll tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.