Puhtaima vee poole püüeldes

Tallinna Vesi AS

Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2009

Müügitulu (tuh kr) 719 923 Müügitulu kasv 111 % Kasum (tuh kr) 295 968 Kasumi kasv 106,5 % Töötajate arv 317 Investeeringud (tuh kr) 306 257 Omakapitali tootlikkus 23,5 %

Tallinna Vee juht üllatab sellega, et ütleb, et tema kirg on klienditeenindus. See, et ta pudelivett ei joo, polegi enam nii väga suur üllatus, kuid põhjendus on seda veidike küll – ta on kindel, et kraanivesi on võrreldes pudeliveega kvaliteetsem. Ja tõesti, laual on tal veepudeli asemel veekann. Aga see selleks. Vee kvaliteediga peaks Tallinnas kõik üsna hästi olema, sest eelmisel aastal mõõdetud ja analüüsitud andmed näitavad, et nii head vett pole pealinlane veel kunagi kraanist voolamas näinud – 98% maksimumnäitajatest on saavutatud.

Tallinna Vee juht alustas oma karjääri rahvusvahelises ettevõttes United Utilities, kus ta töötas kokku 20 aastat reisides mööda maailma ringi ning süvenedes maailma elektriärisse. Eestisse tuli Plenderleith tööle siis, kui Tallinna Vesi 2004. aastal erastati ning töötas firmas ligi kolm aastat finantsjuhina. Pärast seda abiellus ta eestlannaga ning läks aastaks tagasi Inglismaale, soovides oma teadmisi äriarenduse ja riskijuhtimise vallas süvendada. Eelmise aasta oktoobris tuli ta siia tagasi.

„1990ndatel laienes United Utilities elektri- ja veeärisse ning mul õnnestus minna Lõuna-Ameerikasse, olin neli aastat Argentiinas. Seal töötamine andis mulle mõistmise, et erinevates maades on kultuurid väga erinevad - sellest lähtuvad ka ärikultuurid ja muidugi ka infrastruktuurid on väga erinevatel tasemetel, teenindusest rääkimata. Ladina-Ameerikas töötamisel olid väga head tulemused ja see meeldis mulle tõesti - sain osa rahvusvahelisest ärist. Kui ma Tallinnasse tulin... Ma lausa hüppasin siia!“

Võiks ju arvata, et veemajandus on igav ning eriti ühe sellise väikese riigi nagu Eesti pealinnas. Plenderleith räägib hoopis seda, et kuna tema siia tulles oli juba teada, et ettevõte viiakse börsile ning kohe on tulemas esmane avalik aktsiamüük, oli talle Eestisse tulek väga hea võimalus ja väljakutse. Eestisse saabudes ootas teda ees üllatuslik olukord. Selle asemel, et kohtuda tüüpilise Ida-Euroopa asjaajamisega, nägi ta enda ees pigem skandinaavialiku suhtumisega, väga hästi toimivat ettevõtet.

Eelmise aasta üle on Tallinna Vesi uhke. Esiteks tõusis vee kvaliteet Tallinnas kõrgeima tasemeni, mis ta kunagi on olnud – mõõtmiste tulemused ulatusid 98%-ni. „See kasvab aeglaselt, aga kujutage ette, kui raske on kätte saada seda viimast viit protsenti! Sel aastal tahame jõuda 98,3%-ni ja lõpuks ka 99%-ni või isegi sealt ülespoole,“ räägib juht.

Eelmisel aastal läks ka lekete tase madalamaks. Võrdluseks: kui Tallinna Vesi erastati, oli veekadu lausa 35%. Aastal 2008 aga jõuti välja 17%-ni. Kujundlikult öeldes on säästetud vee kogus võrdne Tartu ööpäevase veetootmisega. Teine oluline faktor veemajanduses on katkestused. „Meil polnud eelmisel aastal mitte ühtegi plaanilist katkestust, mis oleks kestnud kauem kui 12 tundi - katkestustega hakkamasaamine on väljakutse, sest sa ei tea kunagi, millised on ilmastikutingimused ja mis täpselt maa all toimub, me ei näe seda ju läbi. Kujutage ette, et maapõu on pidevas liikumises ja seetõttu ebastabiilne, kõik on maa alla peidetud ja sa ei saagi täpselt teada, mis seal tegelikult toimub. Tallinnas on maa-aluseid veetorusid ligi tuhande kilomeetri jagu. Meie firmas töötavad eraldi lekkeinspektorid, kes maa all oma silmaga vaatavad, kus lekked võivad olla,“ räägib Plenderleith.

Eelmise aasta lõpus refinantseeriti ka EBRD laen, juhi sõnul oli see väljakutse ja üldse mitte kerge ettevõtmine. Selleks, et võrgulaiendusi läbi viia, võeti Põhjamaade Investeerimispangalt laenu 20 miljonit eurot.

Võtmeküsimus on ka töötajate rahulolu. Kui Plenderleith ettevõttesse finantsjuhiks tuli, oli siin juba palju tehtud ning struktuurseid muudatusi polnud enam vaja. Ettevõtte erastamise ajal töötas seal 650 töölist, kui Plenderleith 2004. aastal firmasse tööle tuli, oli alles jäänud poole vähem ehk 350. „Siin tehti palju raskeid otsuseid. Kui ma eelmine kord tulin, leidsin eest töötava meeskonna, kõik toimis. Meie töötajad on täna üsna rahul, eelmisel aastal nägime tõesti esimest korda seda, et töötajate rahulolu tase selgelt ka tõusis. Loomulikult tehti selles suunas väga suurt tööd ja nüüd on näha, et see on ennast ära tasunud,“ kõlab ka juhi enda sõnadest rahulolu.

Firmajuht räägib särasilmi oma tõelisest kirest - klienditeenindusest. „Ma olen alati olnud finantsalal, aga tegelikult on minu kirg klienditeenindus. Ma armastan klienditeenindust! Võtame kasvõi võtmeindikaatorid, näiteks vee kvaliteedi – see on paranenud. Aga kui näiteks keegi tuleb ja ütleb, et minu vesi lõhnab imelikult – mis siis teha? Siis saan küsida, mis värvi see on ja kuidas see lõhnab. Me saame uurida, saame huvi tunda. Alati saab küsida, kas survega on kõik korras, kas vesi tuleb läbi ja pärast klientide tagasiside kuulmist saan oma äriplaani ja kõik muud plaanid kokku panna ja otsustada, mida probleemiga ette võtta."

Ideaalmaailmas ei tahaks Plenderleith üldse, et keegi klientidest nendega millegipärast ühendust võtab. Kõik peaks ideaalis toimima nii, et inimene ei pane teenuse osutamist tähelegi.

Tallinna Vesi on Tallinnas paratamatult privilegeeritud seisundis ja ettevõtte juht kinnitab, et nad mõistavad oma erilist positsiooni. „Me püüame kõigiga tegeleda ühtemoodi. Me tahame olla kõige parem teenindusepakkuja Baltimaades! Selles suunas me töötame.“