Optimeerimise meistrikursus

Tallinnk Grupp AS

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2009
 

Müügitulu (tuh kr) 12 310 015 Müügitulu kasv 103,4 % Kasum (tuh kr) 317 976 Kasumi kasv 30,3 % Töötajate arv 6564 Investeeringud (tuh kr) 4 240 289 Omakapitali tootlikkus 3,1 %

Ükskõik, millise ettevõtte juhiga rääkida, kipuvad nad meenutama mitte eelmist, veel suhteliselt stabiilset aastat, vaid seda, mis toimub praegu. Ja eks ta õige on, sest äri nõuab tihtipeale tulevikku vaatamist koos oleviku analüüsimisega. Nii on ka Eesti suurima laevakompaniiga. Tallinki juhatuse liige Andres Hunt ütleb, et nad kaaluvad tuleviku suhtes erinevaid variante ja plaane. Mida täpselt langeval turul ette võetakse, pole veel kindel, aga üks on selge: maailmamajanduse muutumine, kaubavedude mahu langus, reisijate arvude suurenemine langeva käibe taustal – see on ettevõtte juhtkonnale suur väljakutse.

Selle aasta juulikuus püstitas Tallink rekordi – kompanii laevadega sõitis rohkem kui miljon inimest, nii suurt numbrit pole enne nähtud. Samas, kuna konkurentsi ja inimeste sissetulekute vähenemise tingimustes on ettevõte pidanud piletihindu vähendama, ei tähenda suured reisijanumbrid alati firmale suuremaid summasid. Eelmine aasta oli Tallinki jaoks aga üsna hea aasta. „Eelmisel aastal tegi eriti rõõmsaks see, et korraga tuli liinile kaks uut laeva: kevadel „Superstar“ ja suvel „Baltic Princess“ ning see tõi meile kaasa mitu muudatust, „Princess“ tuli Tallinn-Helsingi liinile ja „Galaxy“ läks Turu-Stockholm liinile, sealt suundus „Silja Festival“ Riia-Stockholm liinile. Kui tagasi vaadata, siis oli see õige hetk sellisteks vahetusteks ja me isegi oleks tahtnud seda varem teha. Laevatehas ei saanud oma asjadega aga nii ruttu hakkama, kui lootsime. Õige otsus see oli, sest reisijate numbrid kasvasid ja investeeringut oli vaja,“ arutleb Hunt.

Eelmise aasta majandusnumbritega ettevõtte juhtkond rahule siiski ei jäänud. Kasumlikkus kukkus, käive tõusis vaid 3% ning natuke kasvas ka reisijate arv. Kasumlikkuse kasvu sõi omakorda ära järsk kütusehinna kasv. Loomulikult on Tallinkis mindud ka tegevuse efektiivistamise teed. Kuna kütusehinnad siiski liiga kõrgele tõusid, polnud efektiivsusest erilist kasu. Kaubavedude osa kukkus ligi 30%, aga laev peab teenindama ka ülejäänud vedusid ning firma jaoks on kulud ju samad. Andres Hunt arvab, et reisilaevade klient vajab edaspidi veel koolitamist ja harjumist sellega, et laevaga sõitmine on lisaks ühest punktist teise jõudmisele ka vaba aja veetmise viis.

„Me pole ju puhas transpordiettevõte, meil on kõik muud teenused, pardal tarbimised, mis katavad kulusid. Kui võtame tulude struktuuri, siis pileti osa on 20%, tarbimine moodustab poole ning kaubavedude osa oli ka umbes 20%. Tallinki hotellid ja muud pakutavad teenused annavad veel veidike sinna juurde,“ loetleb Hunt.

Äris on majandusperioodid omavahel ikka ja alati omavahel seotud. Nii on Tallinkil võimalus praegusel raskemal ajal rahuldust tunda sellest, et suured investeeringud on tehtud ja kliendile on võimalused parema kvaliteedi pakkumise osas tagatud. Klient saab need võimalused täna kätte ka odavama hinnaga kui varem. Hunt nendib, et kliendi ootused on teised ja hetkel vaadatakse oma rahakotti tähelepanelikuma pilguga kui varem.
„Ülejäänud maailmale ei saa vastu minna, vaid tuleb kaasa minna. Sa pead olema atraktiivne ja agressiivne. Me ei saa välistada, et tuleb teha suuremaid muudatusi. Kui liin on väga kahjumis, siis tuleb see sulgeda. On erinevaid variante ja me oleme neid stsenaariume läbi mänginud ning nüüd tuleb vaadata, mida edasine toob. Tuleb läbi rääkida ka partneritega ja soodsamat lähenemist taotleda, teha alternatiivsemaid oste, kõik see annab teistsugust mõtteviisi ja koostööd partnerite vahel. Kui koos tahetakse ellu jääda, siis tuleb plaanid ka koos teha,“ on Tallinki üks juhtidest kindel.

Tallinki kõige suurem ettevõtmine ongi praegu säästuvõimaluste ülevaatamine – mille arvelt on võimalik kokku hoida, mille arvelt saaks rohkem teenida. 1 euro lisaraha tähendab ettevõttele miljoneid eurosid. Andres Hunt ütleb, et just seesama raske aeg pakub talle endale hulgaliselt motivatsiooni. On erinevaid võimalusi ja võimaluste valik ning õnnestumine on suur väljakutse. Ta toob ühe lihtsa näite optimeerimisest: kui enne puhastati laeva põhja näiteks kord aastas, siis nüüd tehakse seda tihemini, sest laevapõhi kasvab vetikaid täis ning nii sõidab laev aeglasemalt ja võtab ka rohkem kütust. Väikesed asjad toovad kaasa suuri muutusi, kuid ühe erandiga: kliendi jaoks ei tohi midagi nähtavalt halvemuse poole muutuda.

„Me suutsime investeerimisprogrammi ellu viia headel aegadel, meil on siit lihtsam edasi minna. Kui me oleks vanade laevadega edasi sõitnud, siis ma ei tea, kas oleksime suutnud konkurentsis püsida. Suures pildis on veel kõik hästi. Me teame, et see olukord pole meist endist, vaid väljastpoolt mõjutatud. Meil on kindlus, et meie endi strateegia on toiminud, me pole seal vigu teinud. Samas tuleks riigi tasandil väga tõsiselt mõelda selle peale, et Eesti atraktiivsus ära ei kaoks ning seda mõjutab paljuski riigi hakkamasaamine oma majandamisega,“ lisab Hunt lõpetuseks.