2010 – majanduse elavnemise aasta

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

Mäletatavasti osutus 2009. aasta Eestile raskemaks kui prognoositi. 2010. aasta kohta võib öelda aga vastupidist – see oli parem kui aasta alguses kardeti. Oodatud minimaalse paranemise asemel võime rääkida enam kui 3%lisest majanduskasvust, rekordilisest ekspordikäibest, positiivsest jooksevkontost, tööstustoodangu märgatavast suurenemisest, pangalaenu jäägi vähenemisest, välisturistide rekordilisest arvust jne. Kõik see annab alust nimetada 2010. aasta majanduse elavnemise aastaks.

Positiivsete arengute kõrval iseloomustab 2010. aastat aga ka endiselt range eelarvekulude kokkuhoid, suur tööpuudus, arvestatav tarbijahindade kallinemine jm. Nüüd kõigest lähemalt.

Sisemajanduse kogutoodang

SKT kasvas 2010. aastal püsihindades 3,1% ja moodustas jooksevhindades 14,5 mld eurot (kasv 0,6 mld). Majandusharude lõikes olid lisandväärtuse peamisteks kasvumootoriteks töötlev tööstus, energeetika ja finantsvahendus. Kvartalite lõikes arenes SKT tõusujoones (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga):
I kvartal – langus 2,6%,
II kvartal – tõus 3,1%,
III kvartal – tõus 5,0%
IV kvartal – tõus 6,7%.

SKT arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2010. aastal suurenes välisnõudlus, kuid sisenõudlus jäi peaaegu eelmise aasta tasemele, sedagi vaid varude kasvu toel. Eratarbimiskulutused vähenesid 1,9% (2009. aastal 18,8%) ja inves¬¬teeringud 9,1% (2009. aastal 33,0%). Investeeringute osakaal SKTs langes teist aastat järjest ja moodustas 2010. aastal 18,6% (2008. aastal 28,4%, 2009. aastal 21,8%). Eratarbimise osakaal moodustas 48,2%, mis on 2,3 protsendipunkti vähem kui 2009. aastal. Avaliku sektori lõpptarbimiskulutused ulatusid 20,6%ni SKTst.

Tööhõive

Tööhõive langus, mis kestis ligi kaks aastat, lõppes 2010. aasta teises kvartalis, mil hõive suurenes esimese kvartali suhtes 0,9%. Hõive taastumine jätkus ka kolmandas ja neljandas kvartalis, mil hõive oli juba 2,1% suurem kui aasta varem. 2010. aasta keskmine hõivatute arv oli siiski vaid 571 000 inimest ehk 25 000 inimest vähem kui 2009. aastal. Mitteaktiivseid 15–74aastaseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud) oli 348 000, sama palju kui 2009. aastal. Kõige rohkem, 14 600 inimese võrra kasvas hõive tööstuses, jõudes aasta lõpuks peaaegu buumiaegsele ehk 2007. aasta tasemele. Töötuse määr alanes kogu 2010. aasta jooksul, saavutades madalaima taseme (13,6%) neljandas kvartalis. 2010. aasta keskmine töötute arv oli 116 000 inimest, mis on 21 000 inimese võrra rohkem kui 2009. aastal ning moodustas 16,9% tööjõust (2009. aastal 13,8%). Meeste hulgas oli töötus jätkuvalt suurem kui naiste hulgas, kuid vahe aasta jooksul vähenes. Pikaajaliste (üle aasta) töötute osakaal langes viimases kvartalis 49%ni (kolmandas kvartalis oli see 53%).

Tarbijahinnad

Tarbijahinnad tõusid 2010. aasta keskmisena 3,0% (2009. aasta deflatsioon 0,1%), seejuures esimeses kvartalis 0,3%, teises 3,2%, kolmandas 3,3% ja neljandas 5,2% (aasta võrdluses). Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid mootorkütuse 20,1%line, elektri-, soojusenergia ja kütte 6,9%line ning toidu- ja mittealkohoolsete jookide 3%line kallinemine. 2010. aasta detsembris olid võrreldes 2009. aasta sama kuuga kaubad 7,2% ja teenused 3,2% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid aastaga 8,6% ja mittereguleeritavad hinnad 4,8%. Inflatsiooni oodatust kiiremat kasvu põhjustas suuresti toormehindade kallinemine rahvusvahelistel turgudel.

Kaupade eksport

Kaupade eksport kasvas 2010. aastal 35% ning ulatus nominaalhinnas 8,75 mld euroni, ületades senise rekordi, mis oli 2008. aastal 8,47 mld eurot. Ekspordi tõus (võrreldes 2009. aastaga) algas juba esimeses kvartalis, kuid tõelise hoo sai see sisse teisel poolaastal. Kvartalite lõikes oli ekspordi käive järgmine:

I kvartal – 1,78 mld eurot,
II kvartal – 2,07 mld eurot,
III kvartal – 2,26 mld eurot
IV kvartal – 2,65 mld eurot.

Detsembris kasvas eksport eelmise aasta sama kuu suhtes 67%. Kiiret kasvu vedasid masinad ja seadmed, mida müüdi välisturgudele aasta varasemaga võrreldes 1,6 korda rohkem. Selle grupi kaupadest olid suurema osatähtsusega mobiilsideseadmed ja isoleeritud elektrijuhtmed. Ligi poole võrra kasvas aastaga puidu ja puidutoodete ning metallide ja metallitoodete väljavedu. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt Soome (17% kogu ekspordist), Rootsi (15,7%), Läti (9,7%) ja Venemaa (9,0%). EL27 osa Eesti ekspordis oli 69%. Kõige enam eksporditi Rootsi (68%) ja Soome (24%). Need olid ka riigid, kuhu Eesti eksport kriisiaastatel kõige rohkem vähenes. Põhjus on selles, et olulise osa meie kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse. Eesti töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust esialgsel hinnangul üle 70%, mis on kõigi aegade parim tulemus. Osaliselt tulenes see madalast sisenõudlusest.

Kaupade import

Kaupade import moodustas 2010. aastal 9,24 mld eurot, ületades 2009. aasta taseme 27% võrra. Võrreldes rekordilise 2007. aastaga on kaupade import 19% väiksem, seda eelkõige nõrga sisenõudluse tõttu (mis on vähenenud nii tarbekaupade kui ka kapitalikaupade osas). Nii nagu eksport, kasvas ka import kvartalist kvartalisse:

I kvartal – 1,95 mld eurot,
II kvartal – 2,25 mld eurot,
III kvartal – 2,35 mld eurot,
IV kvartal – 2,69 mld eurot.

Valdav osa kaupadest imporditi Euroopa Liidust – kokku 7,39 mld euro eest ehk 80% kogu impordist. Import kasvas 2010. aastal aeglasemalt kui eksport, mille tulemusena kaubavahetuse defitsiit taasvähenes (nagu ka 2008 ja 2009). Väliskaubanduse puudujääk oli 0,52 mld eurot (rekordilisel 2007. aastal 3,41 mld). Suurim negatiivne bilanss oli Eestil keemiatoodete osas (341 mld eurot) ja suurim positiivne bilanss puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (538 mld eurot).

Teenuste bilanss oli 2010. aastal traditsiooniliselt positiivne, eksport moodustas 3,40 mld eurot ja import 2,09 mld eurot. Teenuste positiivne bilanss korvas kaubavahetuse puudujäägi ning teist aastat järjest oli jooksev konto saldo positiivne – 0,52 mld eurot ehk 3,6 % SKT suhtes.

Palgad

Palkade langusele 2009. aastal (-5,2%) järgnes 2010. aastal väike tõus, mis aga ei viinud palkasid kriisieelsele rekordtasemele (2008. aastal 825 eurot). Jättes kõrvale palgalanguse sotsiaalse külje, võib palkade mõõdukat alanemist hinnata kui tööturu paindlikkuse näitajat, mis aitas leevendada ettevõtete finantsraskusi. Aasta keskmiseks brutopalgaks kujunes 789 eurot, mis tähendab, et palgad suurenesid 0,6%. Hinnatõusu arvestav reaalpalk langes 2,3%. Tegevusalade lõikes olid kõrgemad palgad neljandas kvartalis: finantsvahenduses 1338 eurot ja IT-sektoris 1305 eurot. Kõige madalamad palgad olid toitlustuses ja majutuses – 506 eurot.

Laenud

Buumi ajal hoogsalt paisunud laenuturg kahanes teist aastat järjest. 2010. aasta lõpuks oli laenujääk vähenenud 15,6 mld eurolt (2009) 14,9 mld euroni ehk 4,5%. Aasta teisel poolel laenuturg aga elavnes. Lisaks laenude tagasimaksmisele kasvasid elanike ja ettevõtete hoiused pankades, ulatudes aasta lõpuks 10,5 mld euroni, elanike säästud moodustasid selles 4,2 mld eurot (kasv aastaga 7,8%). Tavatult suur on tähtajatute hoiuste osakaal, kuna pankade intressimäärad püsivad madalad.

Kinnisvaraturg

Pärast kolm aastat kestnud langust 2010. aastal kinnisvaraturg mõnevõrra elavnes: notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingute arv tõusis 18,4% ja tehingute kogumaksumus 6,6%. Kokku sõlmiti 2010. aastal 31 400 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 1,23 mld eurot. Keskmine kinnisvaratehingu maksumus oli 39 200 eurot. Võrdluseks olgu märgitud, et buumi ajal (2006) sõlmiti 62 800 tehingut ja nende koguväärtus oli 4,8 mld eurot (keskmine maksumus 76 700 eurot).

Äriettevõtted

Äriettevõtete tegevust iseloomustavad 2010. aastal järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) kasvas 20,8%, kaupade jaemüük (mahuindeks) langes 3,0%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus vähenes 15%. Jääb veel lisada, et maksebilanss oli negatiivne (-831,3 mln eurot) ja riigieelarve väikeses ülejäägis (8 mln eurot).
 

KUI HEAD ME OLEME
Rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangud Eestile (seisuga 30. märts 2011)

Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (Institute for Management Development, Lausanne)
34. koht 58 riigi arvestuses. Reiting iseloomustab Eesti ettevõtluskeskkonda, ekspordivõimet, avatust, infrastruktuuri arengut. Võrreldes aasta varasemaga on reiting ühe koha võrra tõusnud.

Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum, Geneva)
33. koht 139 riigi võrdluses. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga on reiting kahe koha võrra tõusnud.

Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO)
34. koht 169 riigi edetabelis. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes 2009. aastaga tõus kuus kohta.

Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation)
14. koht 183 riigi võrdluses. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti kahe koha võrra tõusnud.

Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poorś)
Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) tõstis Eesti riigireitingut ühe astme võrra, tasemelt A– tasemele A, reitingute väljavaade jäi stabiilseks. Aluseks on läbiviidud struktuurireformid, otseinvesteeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika. Reiting A tähendab, et riik on täiesti usaldusväärne. (2011. aasta augustis tõsteti Eesti riigireiting tasemele AA-).

Rahvusvaheline korruptsiooni indeks (Transparency International)
26. koht 178 riigi edetabelis. Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra paranenud.

Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (World Economic Forum)
25. koht 134 riigi võrdluses. Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti seitsme koha võrra langenud.

Bertelsmanni transformatsiooni indeks (Bertelsmann Media Worldwide)
4. koht 128 riigi hulgas. Iseloomustab turumajanduse ja demo¬kraa¬tia arengut riigis sellesuunaliste reformide kiiruse ja efektiivsuse kaudu. Aastaga on Eesti koha võrra langenud, kuid kuulub endiselt kiirelt arenevatesse riikide gruppi.

Turismi konkurentsivõime indeks (World Economic Forum)
25. koht 139 riigi hulgas. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi ja IT infra­struktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne. Aastaga on Eesti tõusnud kahe koha võrra.