Leev Kuum: 2009 - teine kriisiaasta

Majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel. Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogu­nenud suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.

Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid, omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita 2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid riigieelarves. Nüüd me teame, et need pingutused ei jäänud tulemuseta ning Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse vähenemise tagajärg. Majandusras­kused sundisid ettevõtteid ja valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.

Nüüd kõigest lähemalt.

SKP
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades 14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.

Kvartalite lõikes oli majanduslangus järgmine:
• I kvartal 15,0%,
• II kvartal 16,1%,
• III kvartal 15,6%,
• IV kvartal 9,5%.

Väiksem majanduslangus IV kvartalis on osaliselt seletatav baasiperioodi eripäraga — 2008. aasta IV kvartalis oli toimunud juba arvestatav SKP langus (–9,7%). Kuid IV kvartal oli ka esimene, kus majandus näitas tõusu, võrreldes eelneva kvartaliga (kasv võrreldes III kvartaliga 2,5%). SKP mahu järgi hinnates oli majanduse madalseis (kriisi põhi) II ja III kvartalis.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%. Investeeringute osakaal SKP-s langes oluliselt ja moodustas 2009. aastal 21,8% (2008. aastal 28,4%). Eratarbimise osakaal moodustas 51,5%, mis on 3,3% vähem kui 2008. aastal.

Tööhõive
Majanduslangusega käis kaasas hõivatute arvu oluline vähenemine (näitab ka tööturu paindlikkust). Hõivatute keskmiseks arvuks kujunes 2009. aastal 595 800 inimest, mis on 60 800 inimest vähem kui 2008. aastal. Kõige rohkem langes hõive II kvartalis (aastavõrdluses 64 700 inimest). Oluliselt vähenes hõivatute arv tööstuses (15 700) ja ehituses (28 000).

Terve aasta püsis tähelepanu keskmes üha kasvav tööpuudus. Aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 13,8% (aasta varem 5,5%), sellest IV kvartalis 15,5%. Töötute arv 2009. aastal kasvas kvartalist kvartalisse:
• I kvartalis 79 000,
• II kvartalis 92 200,
• III kvartalis 102 300,
• IV kvartalis 106 700.

Ligi kolmandik töötutest olid töötud aasta või kauem. Kriisi ajal vähenes täistööajaga töötajate osakaal ja vastavalt suurenes osaajaga töötajate osakaal. Töötundide arv vähenes rohkem kui hõivatute arv, mille tulemusena alates II kvartalist tõusis töötunni tootlikkus.

Inflatsioon
Majanduskriis mõjutas oluliselt inflatsiooni, mida võis ka eeldada. Kui 2008. aastal tõusid tarbijahinnad (aasta keskmisena) 10,4%, siis 2009. aastal oli vastav näitaja 0,1% ehk väike deflatsioon. Hinnatõusu peatumist saab seletada nõudluse langusest tulenenud konkurentsi teravnemisega siseturul, palkade ja tulude vähenemisega, tööefektiivsuse tõusuga jne. Tarbijate poolelt tuleb positiivselt esile tõsta toidu odavnemist 0,4%. Samuti alanesid transporditeenuste (–6,4%) ja sideteenuste (–0,2%) hinnad.

11,4% võrra kallinesid aga alkoholitooted (aktsiiside tõstmine), riided (0,8%), eluasemega seotud toodete ja teenuste hinnad (1,3%) ja majapidamiskaubad (2,6%). Ettevõtetele tähendas hinnakonkurentsi teravnemine kasumi olulist vähenemist. 

Eksport ja import
Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni. Eksport vähenes väga järsult kohe I kvartalis.

Kui 2008. aastal oli ekspordikäive kvartalite lõikes 31–34 miljardit krooni, siis 2009. aastal oli see järgmine:
• I kv 23,4 miljardit krooni,
• II kv 25,5 miljardit krooni,
• III kv 25,8 miljardit krooni,
• IV kv 26,6 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Kaupade import moodustas 2009. aastal 113,6 miljardit krooni, mis on 56,9 miljardit krooni vähem kui 2008. aastal. Vähenemise peapõhjusteks on ekspordi vähenemine ja sisenõudluse langus (seda nii kapitalikaupade kui ka tarbekaupade osas). 

Välistasakaalu seisukohalt on impordi vähenemine positiivne, parandades viimaste aastate suures defitsiidis olnud kaubavahetusbilanssi. 2009. aastal vähenes kaubavahetuse defitsiit 36,0 miljardilt kroonilt (2008) 12,2 miljardi kroonile ehk ligi kolm korda. Suurim negatiivne bilanss oli Eestil 2009. aastal mineraalsete toodete kaubavahetuses (–5,9 miljardit krooni) ja suurim positiivne bilanss puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (+5,8 miljardit krooni).

Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne: eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes. 

Palgad
Palkade aastaid kestnud kasv asendus 2009. aastal langusega. Jättes kõrvale palgalanguse sotsiaalsed küljed, võib selles näha palgakorralduse paindlikkust, mis kindlasti aitas vähendada ettevõtete pankrotistumist kriisi ajal. Aasta keskmiseks nominaalpalgaks kujunes 12 264 krooni, mis tähendab, et palgad vähenesid 5,2%. Umbes samas ulatuses alanes ka reaalpalk. Tegevusalade lõikes olid kõrgemad palgad finantsvahenduses (22 881 krooni), IT-sektoris (20 062) krooni, energeetikasektoris (16 556 krooni), avalikus sektoris (15 347 krooni).

Kinnisvara
Kinnisvaraturg oli kolmandat aastat järjest suures languses. 2009. aastal sõlmiti 26 600 notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingut kogumaksumusega 18,1 miljardit krooni. Võrdluseks olgu märgitud, et buumiaastal (2006) oli tehinguid 60 200 ja müügitehingute maksumus 73,8 miljardit krooni. Keskmine kinnisvaratehingu maksumus, mis oli 2006. aastal 1 225 000 krooni, langes 2009. aastaks alla 700 000 krooni. Aasta lõpus võis täheldada esimesi kinnisvaraturu elavnemise märke. 

Laenud
Laenuturg tegi esmakordselt läbi taandarengu. Laenuportfell alanes 260,1 miljardilt kroonilt (2008. aasta lõpus) 244,7 miljardile kroonile (2009. aasta lõpus). Põhjuseks nii nõudmise vähenemine kui ka pankadepoolne laenutingimuste karmistamine. Samal ajal elanike hoiused pankades kasvasid, ulatudes aasta lõpuks 60,9 mld kroonini (umbes 8 kuu palgafond). 

Äriettevõtted
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas langes 37,3%.

Jääb veel lisada, et 2009. aastal oli maksebilanss tasakaalus ja valitsemissektori koondeelarve ülekulu oli 3,7 mld krooni ehk 1,7% SKPst.



Kui head me oleme?

Rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangud Eestile (seisuga 30. märts 2010)

Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum, Genf)
35. koht 133 riigi võrdluses. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga on reiting 3 koha võrra langenud.

Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO)
40. koht 182 riigi edetabelis. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes 2008. aastaga tõus kaks kohta.

Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation)
16. koht 179 riigi võrdluses. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti 3 koha võrra langenud.

Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poors)
Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) alandas Eesti riigireitingut ühe astme võrra tasemelt A tasemele A–, reitingute väljavaade jäi negatiivseks. Aluseks on riigis toimunud struktuurireformid, otsinvesteeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika. Reiting A tähendab, et riik on täiesti usaldusväärne.

Rahvusvaheline korruptsiooni indeks (Transparency International)
27. koht 180 riigi edetabelis. Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Aasta varem oli Eesti positsioon sama.

Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (World Economic Forum)
25. koht 134 riigi võrdluses. Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti seitsme koha võrra langenud.

Bertelsmanni transformatsiooni indeks (Bertelsmann Media Worldwide)
Eestile kuulub 4. koht 119 riigi hulgas. Iseloomustab turumajanduse ja demokraatia arengut riigis sellesuunaliste reformide kiiruse ja efektiivsuse kaudu. Viimase aastaga on Eesti koha võrra langenud.

Turismi konkurentsivõime indeks (World Economic Forum)
Eestile kuulub 133 riigi hulgas 27. koht. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi ja IT infrastruktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne. Viimase aastaga on Eesti langenud ühe koha võrra.

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut