Leev Kuum: 2008 – (esimene) kriisiaasta

Veel aasta keskel võis õigustatult loota, et majandusaasta tuleb küll kehvavõitu, kuid majanduskasv jääb siiski plussmärgiliseks. See lootus purunes septembris, kui maailma tabas USAst alguse saanud finantskriis. Viimane kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma.

Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises, mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal tugevasse kriisi.

Nüüd kõigest lähemalt. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades 3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv – langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja veonduses-laonduses.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%, sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt 54,8%.

Vaatamata majanduslangusele hõivatute arv aasta keskmisena ei vähenenud, vaid isegi suurenes tuhande võrra. Hõivatute keskmiseks arvuks kujunes 656,6 tuhat inimest ning oli aastaringselt üsna ühtlane. Veel IV kvartalis oli hõivatuid 652,6 tuhat inimest. Nähtavasti ootasid äriettevõtted kuni viimase võimaluseni majanduse soodsamat arengut ja ei kiirustatud töötajate koondamisega. Isegi ehituses oli 2008. aasta teisel poolel töötajaid veel 77,7 tuhat, mis on vaid 8,2 tuhat vähem kui kõrgkonjunktuuri ajal. Registreeritud töötus püsis I poolaastal 16-17 tuhande inimese piires, kuid suurenes II poolaastal igal kuul ja ulatus detsembris 30,4 tuhandeni. Töötuse määr aasta keskmisena moodustas 5,5%, olles 0,8%-punkti kõrgem kui 2007. aastal.

Kogu aasta vältel oli majandusanalüütikute tähelepanukeskmes tarbijahindade tõus, mis oluliselt ületas ootused. Inflatsiooni aastatasemeks kujunes 10,4%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Asi on seda kurioossem, et tegemist on majanduslanguse aastaga. Kõrget inflatsiooni saab osaliselt seletada mõnede toorainete ja energiakandjate maailmaturuhindade tõusuga, tööjõu kallinemisega Eestis, mitmete aktsiiside tõstmisega. Oluline põhjus on aga ka ebapiisav konkurents siseturul, mis võimaldas ettevõtetel hindu tõsta, muretsemata oma positsiooni pärast turul. Kiire hinnatõus “sõi ära” palgatõusu ja viis majanduse reaalkasvu negatiivseks. Keskmisest kiiremini kallinesid 2008. aastal toidukaubad ja eluasemekulud (vastavalt 14,4% ja 15,8%).

Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.

Kaupade import moodustas 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni, mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne, kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55 mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest (2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).

Palkade kiire kasv 2007. aastal (20,5%) avaldas järelmõju ka 2008. aasta töötasule (tegevusaladevaheline kohandumine). Vaatamata majanduslangusele tõusis keskmine palk esialgsetel andmetel 12 818 kroonini ehk 13,1%. Omajagu mõjutas tööjõu tootlikkusest kiiremat kallinemist ka tarbijahindade 10,4%-line tõus. Sellest tulenevalt reaalpalk tõusis “vaid” 2,7% (2007. a 13%).

Kinnisvaraturg tegi tohutu languse läbi juba 2007. aastal (tehingute arv langes 17%), mis lubas loota, et 2008. aastal võime rääkida juba turu stabiliseerumisest. Seda aga ei juhtunud ja nüüd võime konstateerida, et 2007. aasta IV kvartalis oli põhi veel kaugel. Kindlasti lisas jätkuvale langusele hoogu ka majanduskriis. Lõppenud aastal sõlmiti 34,4 tuhat notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingut kogumaksumusega 33,9 mln krooni. Olgu märgitud, et 2006. ja 2007. aastal sõlmiti tehinguid vastavalt 60,2 ja 50 tuhat. Seega oli 2008. aastal kinnisvaraturu kokkukuivamine isegi intensiivsem kui 2007. Seda kinnitab ka keskmise kinnisvaratehingu maksumuse muutumine - kui 2007. aastal oli see 1170 tuhat krooni, siis 2008. aastal 985 tuhat krooni ehk 16% vähem (2007. a oli maksumuse langus 4,5%).

Laenuturu laienemine 2008. aastal jätkus, kuid oluliselt aeglasemalt kui 2007. aastal. Kommertspankade koondlaenuportfell oli aasta lõpus 260,1 mld kr, suurenedes aastaga 20,6 mld krooni ehk 8,6%. Aasta varem olid vastavad arvud 62 mld kr ja 35%. Laenuturu laienemise hiilgeajad olid selleks korraks läbi. Elanike laenujääk (liisinguta) kasvas aasta lõpuks 120,7 mld kroonini, olles aasta varem 109 mld krooni. Laenukasv vähenes ligi kolm korda võrreldes 2007. aastaga (28 mld kr). Lõppenud aastal suurenesid elanike hoiused pankades 6,1 mld krooni ja moodustasid aasta lõpul 59,8 mld krooni. Elanike hoiused pankades moodustavad umbes pool nende laenuportfellist ja 2/3 nende aasta palgafondist.

Äriettevõtete tegevust 2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest oluliselt halvem.

Jääb veel lisada, et 2008. aasta maksebilanss oli 10,3 mld krooniga ja riigieelarve 5,2 mld krooniga miinuses.


Rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangud Eestile (seisuga 31. märts 2009)

• Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (Institute for Management Development, Lausanne)
  23. koht 55 riigi arvestuses. Reiting iseloomustab Eesti ettevõtluskeskkonda, ekspordivõimet, avatust, infrastruktuuri arengut. Võrreldes aasta varasemaga on reiting ühe koha võrra langenud.
• Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum, Geneva)
  32. koht 134 riigi võrdluses. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga on reiting 5 kohta langenud.
• Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO)
  42. koht 179 riigi edetabelis. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes 2007. aastaga tõus kaks kohta.
• Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation)
  12. koht 162 riigi võrdluses. Aastaga pole muutunud. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne.
• Rahvusvaheline korruptsiooni indeks (Transparency International)
  27. koht 180 riigi edetabelis. Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Aasta varem oli Eesti positsioon ühe koha võrra halvem.
• Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poorś)
  A/A–1. Aluseks on riigis läbiviidud struktuurireformid, otsinvesteeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika. Reiting “A” tähendab, et riik on täiesti usaldusväärne.
• Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (World Economic Forum)
  18. koht 134 riigi võrdluses. Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti kaks kohta tõusnud.
• Bertelsmanni transformatsiooni indeks (Bertelsmann Media Worldwide)
  Eestile kuulub 3. koht 125 riigi hulgas. Iseloomustab turumajanduse ja demokraatia arengut riigis sellesuunaliste reformide kiiruse ja efektiivsuse kaudu. Viimase aastaga pole Eesti koht muutunud.
• Turismi konkurentsivõime indeks (World Economic Forum)
  Eestile kuulub 133 riigi hulgas 27. koht. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi- ja IT-infrastruktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne. Viimase aastaga on Eesti ühe koha võrra langenud.

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut